Valguse mõju

Looduses keemilise reaktsioonina sündiv ja füüsika kaudu seletatav protsesside ahel, mida me nimetame koondnimega valgus on eksistentsiaalse tähendusega.

Elu kestab kuni on valgust.

Elu kestlikkust määrab peamiselt looduslik kiirgus. Kvantitatiivselt on loodusliku valguse mõju sedavõrd suur, et see on mõjutanud biologoogilisi protsesse miljonite aastate vältel ja mitte ainult planeedil maa, vaid universumis tervikuna.

Seevastu inimese poolt arendatud tehnoloogia toel loodud kunstlik valguskiirgus on kujundanud intensiivsemalt elukeskkonda ehk kõigest viimased 100 aastat.

Loodusliku valguse mõju on alati määrava tähtsusega ja ühtlasi ka kõikehõlmav.

Inimtekkelise kunstvalguse mõju seondub otseselt inimtegevuse ambitsioonide ja mõtestamisest tingitud vajadustega.

Teisisõnu tähenduste otsimisega ja loomisega ning tähendusi kombineerides nendega mängimisega.

Sel moel on tänaseks päevaks kujunenud kunstliku valgustuse kasutamine teatavat moodi visuaalseks keeleks, mida me tunneme nime all valgustus-disain. Valguse tähendus

Meie aju võimaldab meil tegeleda ühtmoodi konkreetselt tajutavate ning abstraktselt mõistetavate nähtustega. See on inimeseks olemise peamine omadus.

Valgus on miski, mida me nägemismeelega tajume, kuid ilma tehnoloogia ja teaduslike selgitusteta jääb abstraktseks, mõnikord ka esoteeriliseks, mõisteks.

Valgust saab kirjeldada füüsikale tuginedes elektromagneetiliselt, geomeetriliselt, kvantolekus, spektrograafiliselt ning veel paljudel erinevatel teaduslikel viisidel.

Kuid valgust saab ka kirjeldada verbaalselt, kirjanduslikult, maalina, skitseeringuna, maketina, skulptuurina, renderdusena.

Visuaalse keele loomise aspektist on oluline, et abstraktne idee kannaks endas selliselt sõnastatud esteetikat, mis on faktidega mõõdetav ja füüsiliselt teostatav.

Selline lähenemisviis on kõigile osapooltele selge ja arusaadav.